Rullkook 2012. aasta tervituseks

Sai siis kiirelt kaks rullbiskviit tehtud, üles pildistatud ja lähedastega alanud aasta puhul ära söödud  ;)

Biskviidi jaoks läheb tarvis:
8 muna
200 g suhkrut
1.5 dl nisujahu
4 sl kartulitärklist
5 sl suhkruta kakaopulbrit (nt Meie Mark)
2 tl küpsetuspulbrit

Täidiseks võta:
600 g maitsestamata kohupiimapastat
1 tl vaniljesuhkrut
1 dl suhkrut
400 g kivideta kirsse

Valmistamisõpetus:
Vahusta munad ja suhkur kõvaks vahuks. Sega kuivained omavahel, sõelu munavahu hulka ning sega õrnalt läbi. Jaota tainas võrdselt kahele küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning küpseta 200-kraadises ahjus 10 minutit.
Aseta küpsenud biskviidid teisele, suhkruga üle puistatud, küpsetuspaberile ning keera rulli. Lase jahtuda.
Täidise jaoks sega kohupiim suhkru ja vaniljesuhkruga. Magusust saad enda soovi järgi timmida. Võid kasutada ka juba maitsestatud kohupiimapastat.
Kui rullid on jahtunud, keera nad tööpinnal lahti. Jaga kohupiim võrdselt kahele rullile ning määri laiali. Jälgi, et kohupiimakreemi täiesti äärteni ei lükka, sest siis hakkab see välja valguma. Jaga kirsid kaheks ning aseta võrdselt mõlema rulli täidiseks. (Mina panin kirsid vaid sinna äärde, kust ma rullimist alustasin.) Nüüd ongi vaid rullbiskviit kokku rullida, tee seda küpsetuspaberi abil. Valmis kook tõsta mõneks tunniks kuni üleöö külmkappi tahenema.
Serveerimisel võid katta tuhksuhkruga.

Sellest kogusest sain mina kaks rullkooki, kummastki koogist umbes 9 lõiku.

Sefiiritort

Üle pika aja sain jälle midagi magusat valmistada, seda möödunud isadepäeva puhul. Retseptiks valisin sefiiritordi. Esiteks seepärast, et mulle sefiir väga maitseb ning teiseks seetõttu, et polnud varem seda ise teinud ning huvi valmistamise vastu oli suur. Mõeldud-tehtud!
Sefiiri tegemist ootasin ma mõistagi kõige enam, ning kartsin ka. Asjatult. Tegemine väga kiire, lihtne, odav. Usun, et eksimisruumi palju pole. Edaspidigi on minu menüüs sefiiritodid ja -korvikesed. Järgnevatel kordadel saan katsetada erinevate värvide ning maitsete andmisega. Seekord sai kõige lihtsam valge sefiir. Olgu öeldud, et tordi jaoks inspiratsiooni sain toidutare leheküljelt ning sefiiri valmistamise õpetus pärineb üks-ühele sealt.
Tordi retsepti annan siis ka, see sai ärateenitult palju kiitust.

Biskviidi valmistamiseks kulub:
150 g nisujahu
75 g kartulitärklist
2 dl suhkrut
7 muna
0.5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl jahvatatud muskaatpähklit

Täidis:
400 ml 35% rõõska koort
1 tl vanilje tuhksuhkrut
6 tl suhkrut
1 küpse banaan
punaseid sõstraid
punase sõstra mahla

Sefiir:
2 munavalget
1,8 dl suhkrut
0,5 tl sidrunhapet
40 ml vett

Valmistamine:
Eralda munavalged munakollastest. Vahusta munakollased 3/4 osa suhkruga. Vahusta munavalged eraldi, lisades järk-järgult ülejäänu 1/4 suhkrust. Lisa munakollasevahule 1/4 munavalgevahtu ja sega ettevaatlikult läbi. Lisa sõelutud kuivainete segu ning sega kloppimata läbi. Alles siis lisa, ettevaatlikult segades, ülejäänud munavalgevaht.
Küpseta 200-220-kraadises ahjus umbes 20 minutit või kuni biskviitpõhi on kuldpruun ja seest küps. PS! Kook tuleb ahju panna ettevaatlikult, ilma tainast raputamata. Vastasel juhul võib õrn munamass alla vajuda ja põhja tekib sitke ning pooltoores veeviirg.
Valmis biskviitpõhi tuleb korralikult jahutada. Jahtunud biskviidi lõikasin pika ja terava noaga kaheks.

Aseta üks pool biskviitpõhjast serveerimisalusele ning immuta punasesõstra mahlaga.
Vahusta vahukoor suhkru ning vanilje tuhksuhkruga. Vajuta kooritud banaan kahvliga taldrikul pudruks ning lisa vahukoorele. Sega läbi.
Laota punased sõstrad (eelnevalt sulatatud) tordipõhjale ning nende peale vahukoore-banaani segu. Aseta peale teine biskviidipoolik ning immuta seegi, mahlase tulemuse saavutamiseks, punasesõstra mahlaga.
Kata tort kilega ning pane külmkappi seisma.

Valmista sefiir. Pane valmis mikser ja vahustamisnõusse munavalged. Pane suhkur, sidrunhape ja vesi potti ning kuumuta segu pidevalt segades, kuniks suhkur on sulanud ja segu keema läinud. Kui segu on keema läinud, alanda kuumust minimaalseks ja lase veel 3 minutit podiseda, aeg-ajalt segades. Pool minutit enne siirupi valmimise lõppu asu munavalgeid vahustama. Kui munavalge on juba pehmelt vahune, nirista sisse siirup, segu edasi mikserdades. Jätka mikserdamist, kuni saavutad läikiva tugeva massi. Kaunista kook sefiiriga.

Kuidas leida saatuse summa?

Eluhelbed



Küll ma otsisin eluarvu,

küll ma jagasin jagamatut -

kuni taipasin tasahilju,

et sa leiad saatuse summa,

kui korrutad välgujoaga

oma elu surmkümmend suudlust,

hullsada ilusat hetke

ja tummtuhat valutuiget.

Betti Alver

Kuivatasin basiilikut ja tšillikaunu

Piimakissell

Üsna kiire on olnud, eks praegugi ei peaks mul olema mahti blogida, kuid ometi...
Täna on päev, mil sirviks fotoalbumeid ning meenutaks. Elu on võtnud ootamatu kursi, jälle. Vahel on endalgi raske kõiki neid muutusi omaks võtta, nendega kaasa minna, sest pole aega tasapisi harjuda. Tuleb tegutseda.
Kuna fotoalbumeid mul hetkel käepärast pole, siis tegin hoopis piimakisselli, mis nii mõnelgi kuvab silme ette mälestused lasteaiast-koolist. Usutavasti on piimakissell aegade algusest olnud üks lasteasutuste magustoit - valge, veniv ning lusika pealt maha libisev ollus, serveeritud reeglina mustsõstramoosiga. Ei kuulunud see magusroog just suurema osa laste lemmikutesse, ka minu  mitte.
Leidin Nami-namist aga piimakisselli retsepti ning mõtlesin üle aastate taas selle maitset meelde tuletada. Pean tõdema, et polnud pooltki nii hull, kui ähmastuvatest mälestustest meenub. Nüüd tunnen, et piimakisselli traditsioon ei tohi kaduda ning kindlasti teen seda ka ise lastele - ükskõik, kas omadele või teiste omadele.

Uus etapp

Luban, et Ilona Tragelit, Mihhail Lotmani ja Margit Kuuske ei unusta ma kunagi. Kersti Lepajõele luban, et kannan Tiiu Erelti "Eesti ortograafiat" endaga kaasas nagu kristlane piiblit. Ladina keele armastatud õppejõud, Kaarina Rein, ei unune ka ehk kunagi.....
Üldiselt on mu meeleolu isegi kurb. Parem on meenutama mitte hakata... Suuname pilgu hoopis tulevikku.
Nii kannatamatult pole ma varem veel kooli oodanudki kui sel aastal. Kõik algab juba homme. Õieti olen ma nii ärevil, et ei suuda seda kuigi hästi väljendadagi. Südamepõhjast loodan, et olen langetanud õigeid otsuseid. Arvan, et olen aru saanud, milles olen hea ja milles võiksin areneda parimaks. Artur Alliksaar on öelnud: "Tean, et olen mõttetu seal, kus olen hea, sest ma ei oska olla parim.“ Nii jäigi Tartu Ülikool minust hetkel sinnapaika. Aga võib-olla me teed ristuvad veel.
Homme algavad uued väljakutsed. Kõik on jälle uus ja erakordselt huvitav.
Vahel ma mõtlen ajas tagasi ja küsin endalt, millal kõik niivõrd palju muutus. Millal sai minust see, kes ma praegu olen? Iial ei tea, mis homne toob ja tegelikult võib muutuda kõik mitte lihtsalt üleöö, vaid suisa ühe ainsa hetkega.

Punasesõstra toormoos

Jumaldan punaseid sõstraid. Mind takistab põõsast tühjaks söömast vaid nende happelisus, mis enne kõhu valutama paneb.
Punased sõstrad on rahvameditsiinis teada-tuntud palavikualandajad. Haigena kuumutatakse endale punasesõstra mahla, mis paneb haiguse kehast välja higistama. Punastes sõstardes on rohkelt C-vitamiini, kaaliumi, magneesiumi, fosforit, kaltsiumi jpm. Ka kiudaineid leidub punastes sõstardes küllaldaselt. Kiudained on aga vajalikud seedimissüsteemi korrapäraseks talituseks. Märkimisväärne on eriti pektiini osakaal.

Ühe suurema karbitäie neid imelisi marju panin sügavkülma, et ka talvel oleks maiustamist.

Moosiks tampisin aga

700 g puhastatud punaseid sõstraid
300 g suhkrut
1 tl vanilli tuhksuhkrut

Sellest sain kaks karbitäit toormoosi + pildilolev kausitäis :)
Saiaga maitses küll suisa võrgutav.

Baileys' jääkohv

Ühe klaasi kohvi jaoks:
6 kohvist tehtud jääkuubikut
2 dl külma kohvi
4 cl Baileys' Irish Cream likööri

Valmistamine:
Pane klaasi jääkuubikud, vala peale liköör ning kohv. Sega läbi ja naudi!

Väga mõnus ja jahutav kohvijook! :)
Idee leidsin siit.

Esimene roll (Sàndor Petöfi)

Sain ometi kord näitlejaks
ja mulgi oli roll,
ning laval naerma pidin ma
ses rollis nagu loll.

Ma naersin kõigest südamest,
ma naersin, murest prii,
sest teadsin, elus küllalt veel
saan nutta nagunii.

1842